Miks on kaasaegne ja progressiivne mõelda, et kui mulle kuskil ei meeldi, siis tuleb seda kohta muuta/lammutada, mitte minna sinna kus meeldib ja on hea? Sest kui peaks olema tõsi modernistide väited Kõigi Inimeste osas, siis peaksid need “tagurlikud” kohad ise välja surema. Mitte kasvama. Probleemi nagu poleski ja kõik saab kohe-kohe olema edumeelne ja moodne.
Miks peab Kirik ennast muutma, et LGBT(x) saaks laulatusi? Kui see on nii Enamus, siis tehku endale kirik või mis iganes ja laulatugu kasvõi kolm korda päevas, korduvalt ja grupiviisiliselt. Kui on vastuvõetamatu mõnede organisatsioonide vannetes viited Jumalale, näiteks koduse kasvatuse praktika on rõhutatult ilmalik, siis miks ei valita/looda organisatsiooni, millise aluspõhimõtted ei ole seotud Jumalikkuse printsiibiga? Kui Jumal ON vastuvõetamatu enamikult nagu meile väidetakse, siis sellised organisatsioonid surevad ise välja. Kuid ei, neo-sotsialistliku ilmavaatega edumeelsed ja moodsad lihtsalt PEAVAD midagi lammutama. See oleks nagu mingi sisemine sund, pärit lausa jakobiinlusest või illuminaatlusest läinud aegadest.
See on muidugi kurb, et järeltulev põlv õpib esmalt lammutama (läbi meediaruumi) ja alles hiljem, ärksamad, õpivad midagi ka looma. Kuid nagu on teada maailmapraktikast, kui sa kunstlikult lõimid kedagi, kellel puudub vähimigi soov lõimitud saada, siis on see Alistumine, “plain and simple”.
