Abordi pooldajad koos oma 1000 embrüo küsimusega lähtuvad, ilmselt demagoogiliselt, paarist valest eeldusest.
Esiteks 1000 embrüot vs nuttev laps. Iseenesest on siin juba sisse toodud emotsionaalne komponent, et ükskõik kuidas otsustades, ikka ennast halvasti tunneksid. Kuid see on IGA kriisisituatsiooni standartolukord ja käitumine on reguleeritud kriisiõpetajate poolt. Päästad, kelle saad, sest tõelise kriisi, aga mitte hüpoteetilise, ekraani taga, üle mõtlemise käigus saad sa käituda vaid ühel moel. Lisaks on 1000 embrüot kuskil nurgas asi, mille inimene, kui pole spetsialist, ka ära tundma peab, kuid nuttev laps on koheselt äratuntav ja väga kiiret tegutsemist nõudvas olukorras käitub normaalne inimene instinktiivselt. Järelikult küsimus kas 1000 embrüot või elav laps on nagu eriti küüniline.
Teine väide, et naisel peab olema õigus otsustada oma keha üle. Loomulikult! Mitte ainult naisel vaid kõigil inimestel. Kuid loode ei ole ju naise keha vaid eraldi inimene! Sic! Eraldi inimene, kes ühel eluperioodil on looduse poolt, kurja maailma eest kaitseks, paigutatud teise inimese sisse. Kui see nii poleks siis inimesed ilmselt muneksid. Seega on tegemist looduse poolt liigi ühele soole pandud vastutusega, mitte õigusega. Seega demagoogline väide, et oma keha, ise otsustan, ei päde. Pole sinu keha. Sama hästi võiks ju olla ok kui ma löön maha poe juures vaaruva asotsiaali, sest a) põhjustab ebameeldivust; b) võib saada minu kehale ohtlikuks. Kuid sellise teo tagajärjed maanduvad millegi pärast kohtus, mitte haigekassale esitatavaks arveks.